Kas sa lood enda ebaõnne ise?
Kes teist on kuulnud lauset: "Sa lood oma mõtetega oma reaalsust"?
Kes on hakanud kartma oma negatiivseid mõtteid?
Kes on süüdistanud ennast, et mõtles ise haiguse välja? Või õnnetuse? Või ebaõnne?
Mina olen.
Ma kartsin oma mõtteid.
Ma uskusin, et kui mu pähe tuleb midagi halba, siis olen selle kuidagi ise ellu kutsunud.
Ja tead, mida see minus tekitas?
Süüd.
Väga palju süüd.
Kes on hakanud kartma oma negatiivseid mõtteid?
Kes on süüdistanud ennast, et mõtles ise haiguse välja? Või õnnetuse? Või ebaõnne?
Mina olen.
Ma kartsin oma mõtteid.
Ma uskusin, et kui mu pähe tuleb midagi halba, siis olen selle kuidagi ise ellu kutsunud.
Ja tead, mida see minus tekitas?
Süüd.
Väga palju süüd.
Aastaid hiljem mõistsin, et olin segamini ajanud kaks täiesti erinevat asja.
Mõtted mõjutavad meie sisemaailma. Need ei juhi maagiliselt välismaailma.
Iga mõte vallandab ajus ja kehas keemilisi protsesse. See on neuroteadus. Mõtted võivad mõjutada meie stressitaset, pulssi, hormoone, tähelepanu ja seda, kuidas me maailma kogeme.
Aga see ei tähenda, et üks negatiivne mõte põhjustab õnnetuse.
See ei tähenda, et haigus tekib sellepärast, et sa mõtlesid valesti.
See ei tähenda, et oled ise süüdi kõiges halvas, mis sinuga juhtub.
Meie mõtted ei teki tühjalt kohalt.
Neid kujundavad lapsepõlv, suhted, kultuur, kogemused, stress, õppimine ja isegi see, kui hästi me eelmisel ööl magasime.
Osa mõtteid valime teadlikult.
Osa lihtsalt ilmub.
Ja see on täiesti normaalne.
Psühholoogias on isegi mõiste kognitiivne defusioon – oskus märgata, et mõte on lihtsalt mõte, mitte fakt, ennustus või käsk.
Kui su peas käib läbi mõte:
"Ma ei ole piisav."
siis see mõte mõjutab seda, kuidas sa ennast tunned.
Aga see ei muuda sind ebapiisavaks.
Mõtted on osa inimeseks olemisest.
Nad võivad mõjutada meie sisemaailma.
Kuid nad ei ole maagiline jõud, mis kirjutab ette kogu meie elu.
Ja ausalt öeldes oli see üks kõige vabastavamaid taipamisi, mis mul on olnud.
Olen õpetamas inimestele neid samu tehnikaid , mis mind on aidanud.
Et luua selgust ja rahu enda mõtetesse.
Soovid, siis pead liituma BOONUSEGA.
Lingi leiad kodulehelt.
Enda mõtteid tuleb tunda, mitte karta.
Mõtted mõjutavad meie sisemaailma. Need ei juhi maagiliselt välismaailma.
Iga mõte vallandab ajus ja kehas keemilisi protsesse. See on neuroteadus. Mõtted võivad mõjutada meie stressitaset, pulssi, hormoone, tähelepanu ja seda, kuidas me maailma kogeme.
Aga see ei tähenda, et üks negatiivne mõte põhjustab õnnetuse.
See ei tähenda, et haigus tekib sellepärast, et sa mõtlesid valesti.
See ei tähenda, et oled ise süüdi kõiges halvas, mis sinuga juhtub.
Meie mõtted ei teki tühjalt kohalt.
Neid kujundavad lapsepõlv, suhted, kultuur, kogemused, stress, õppimine ja isegi see, kui hästi me eelmisel ööl magasime.
Osa mõtteid valime teadlikult.
Osa lihtsalt ilmub.
Ja see on täiesti normaalne.
Psühholoogias on isegi mõiste kognitiivne defusioon – oskus märgata, et mõte on lihtsalt mõte, mitte fakt, ennustus või käsk.
Kui su peas käib läbi mõte:
"Ma ei ole piisav."
siis see mõte mõjutab seda, kuidas sa ennast tunned.
Aga see ei muuda sind ebapiisavaks.
Mõtted on osa inimeseks olemisest.
Nad võivad mõjutada meie sisemaailma.
Kuid nad ei ole maagiline jõud, mis kirjutab ette kogu meie elu.
Ja ausalt öeldes oli see üks kõige vabastavamaid taipamisi, mis mul on olnud.
Olen õpetamas inimestele neid samu tehnikaid , mis mind on aidanud.
Et luua selgust ja rahu enda mõtetesse.
Soovid, siis pead liituma BOONUSEGA.
Lingi leiad kodulehelt.
Enda mõtteid tuleb tunda, mitte karta.