Mis on teadlikkus?
Tahan natuke mõtiskleda teemade üle, mis on väga valesti mõistetud, kasutatud ja millega tehakse psühholoogiliselt haiget.
Me kõik otsime elus vastuseid. See on inimeseks olemise võlu.
Mina olen alati imestanud selle üle, kuidas sõna teadlikkus on muutunud relvaks. Ning kuidas läbi selle sõna on tekitatud hierarhia, kummardamine, kultus.
Me kõik otsime elus vastuseid. See on inimeseks olemise võlu.
Mina olen alati imestanud selle üle, kuidas sõna teadlikkus on muutunud relvaks. Ning kuidas läbi selle sõna on tekitatud hierarhia, kummardamine, kultus.
Mis on teadlikkus?
Teaduslikus mõttes ei ole "teadlikkus" üks kindel asi.
Olenevalt valdkonnast võib see tähendada näiteks:
oma mõtete ja tunnete märkamist (self-awareness),
tähelepanelikkust käesoleva hetke suhtes (mindfulness),
metakognitsiooni ehk võimet mõelda oma mõtlemise üle,
teadlikku otsustamist automaatsete reaktsioonide asemel.
Need on kõik uuritavad psühholoogia ja neuroteaduse teemad.
See erineb oluliselt sellest, kuidas sõna "teadlikkus" vahel sotsiaalmeedias kasutatakse.
Kuidas "teadlikkusest" sai identiteet?
Siin on huvitav psühholoogiline nähtus.
Algne mõte oli:
õppida ennast paremini tundma.
Tasapisi muutus see mõnel pool hoopis:
mina olen teadlikum kui sina.
See on paradoksaalne, sest kui teadlikkusest saab identiteet või staatus, võib see hakata töötama egoismina. Kõige suuremad egoistid nimetavad ennast alati teadlikeks.
Psühholoogias räägitakse sellest mõnikord kui moraalsest üleolekust või identiteedisignaalimisest – inimene näitab oma kuuluvust või väärtusi läbi selle, kuidas ta end määratleb.
Valgustus kui sihtpunkt
Paljudes vaimsetes traditsioonides tähendab valgustus väga erinevaid asju.
Sotsiaalmeedias on sellest aga vahel saanud mulje, nagu eksisteeriks inimesed, kes:
ei vihasta enam kunagi,
ei karda,
ei eksi,
on "kõrgemal tasandil".
Sellise väite toetuseks puuduvad teaduslikud tõendid.
Inimese aju töötab ka pärast aastaid mediteerimist edasi emotsioonide, stressi ja automaatsete reaktsioonidega – kuigi mõned oskused, nagu tähelepanu juhtimine või emotsioonide reguleerimine, võivad harjutamisega paraneda.
Miks inimesed gurusid otsivad?
See ei tähenda, et inimesed oleksid rumalad.
Meie aju otsib:
kindlust,
lihtsaid vastuseid,
autoriteete,
kuuluvust.
Kui keegi ütleb:
"Mul on vastus."
...siis aju tunneb kergendust.
See on täiesti inimlik.
Kas teadlikkus tähendab, et oled parem inimene?
Teadus ei toeta sellist järeldust.
Võid olla:
väga teadlik oma emotsioonidest ja käituda halvasti;
vähese eneseanalüüsiga, kuid olla väga hooliv ja õiglane.
Need ei ole sama asi
Me oleme alati teadlikud. Mitte teadlik inimene on koomas!
Küsimus on hoopis selles: millest ma teadlik olen.
Kas enda mõtetest, enda mõjust, lapse muredest, poliitikast jne.
Me ei saa olla teadlikud kõiges.
Spetsialist omal alal on samuti ajas arenev nähtus, sest maailm muutub. Kuid spetsialist teab sellest asjast rohkem kui teised.
Teadus ütleb, et inimese teadlikkus võrdub tema kehas olevate impulsside summaga e mida elavam on inimese rakkude süsteem, seda enam suudab inimene olla teadvel.
Teadlikkus = teadvus = raku töö
Ja siin jõuame taas spordi, liikumise ja toidu olulisuseni.
Kui tahame olla teravad, spetsialstid, siis peame hoidma keha korras.
Need, kes teadlikkusega ennast teistest kõrgemale panevad, usuvad, et teadlikkus vajab vaid meditasioone.
Minu jaoks on asi igatahes selge.
Sina oled teadlik.
Mina olen teadlik.
Sina oled mingil alal spetsialist.
Mina olen mingil alal spetsialist.
Mina hindan sind ja sina hindad mind ning keegi poel teisest parem.
Ja elu pakub alati avastamist.
Kui Sulle meeldib minu teadlikkuse käsitlus, siis kutsun sind õppima tehnikaid millega saada teadlikumaks mõjust, mustritest ja annan edasi ka tehnikad (põhinvad füüsikal), et luua vajalikke muutusi.
teadlikumema.ee