Kommenteeri

Miks ärritutakse enda laste peale?

Miks ja kuidas seda vältida? Miks lapsevanemaks olemine on läbi imbunud ärrituvusest? Kas see on vajalik? On ärritumisest kuidagi kasu?

Need on head küsimused, mida küsida endalt ja miks ka mitte oma abikaasalt või siis laste isalt.



Vahel on mul tunne, et ärritumist peetakse normaalsuseks. Justkui see teeks inimesest inimese. Ma peangi ärrituma, sest vaata, milline ta on.

Ma uskusin isegi seda, et TA MUIDU JU EI MUUTU EGA ÕPI. Ma õigustasin enda kakat iseloomu igal sammul.

Oh seda vana ilusat aega!

Siis astusin jooga teele ja hakkasin märkama. Kui muidu mets oli mets, siis korraga muutus mets elusaks organismiks, mis koosnes puudest, samblast, sitikatest ja kõigest muust. Korraga hakkasid minu elus ilmestuma detailid.

Jagan teiega ühte enda taipamist.

Üks põhjus, miks ma oma laste peale ärritusin, oli TUNNE, et nad ei austa mind.

Kujutate ette? Siis hakkas mulle meenuma, et meilt nõuti pimesi inimeste austamist. Mida aga peeti austuseks? ALLUMIST. Sa tegid, nagu öeldi, ja ei vaielnud vastu.

Mina olin nn kerge laps, kes täitis hästi käsku. Mina aga olen enda lapsi kasvatanud „hullus” teadmises, et ma armastan neid alati, olenemata sellest, mida nad teevad või ütlevad. Seega on minu lapsed teatud mõttes allumatud. Nad ei tee midagi selleks, et armastust välja teenida. Nad teevad siis, kui on saanud aru MIKS. Minus aga elas rumal teadmine, et austus on pimesi allumine.

Hea, et mets ei ole enam mets, vaid näen, mis tegelikult toimub.

Mulle jäi ka mulje, et lapsed on minu suhtes pahatahtlikud. Ma ju räägin ja räägin, kuidas nad ometi aru ei saa. Ja ikka ei saa. Tegelikult ei olnud tegu pahatahtlikkusega, vaid iga alateadvusel töötav olend seisab alati OMA vajaduste eest. Lapsed alluvad loodusele väga kergelt. Nad on alati huvitatud sellest, et neil oleks hea. Ja muidugi ei sobi siia plaani emme soov korras tubadest. Kui aga aidata lastel arukus välja tuua ja luua taipamine, siis alles tekib emale päris abi.

Hetkedel, mil ma siiralt uskusin, et lapsed on minu suhtes pahatahtlikud, sai alguse ka jõu kasutamine: käskimine ja keelamine. Korraga oli mul selleks ka vabandus - nad on ju selle välja teeninud.

Ma olen väga õnnelik, et ma ei kasuta oma kodus enam käske ja keelde. Ma olen väga õnnelik, et looduslikud protsessid on alistatud arukusele. Olen selle nimel teinud meeletus koguses tööd - 16 aastat enesemuutmist.

Jagan enda väga eredaid taipamisi laste kohta Teadliku Ema klubis (liitumiseks vaata KURSUSTE nupu alla).

Ja kui Sa tahaksid näha metsa detailsemalt (enda sisemist metsa), siis kohtume online joogas.

Emadus ei pea olema sõda. Emadus ei tohigi olla sõda. Ei enda ega lastega.



Lisa kommentaar

Email again: