Mitte ükski beebi ei sünni siia ilma oma keha häbenedes. Mitte ükski beebi ei tule selle pealegi, et kritiseerida oma ema kortse või veninud tisse. Mis siis tegelikult juhtub?

Hakkasin vaikselt vaatama.

Beebi ümber on inimesed ja keskkond. Oletame, et emal on tugevad kompleksid. Beebi hakkab kasvamise ajal aina kuulma seda, et ema on paks, vana, kortsuline ja kole. Laps vaatab, kuuleb ning omandab. Õige pea seisab see laps peegli ees ja matkib: „Ma olen paks.” Ta ei tea, mida ta teeb, aga tehes nii mitmeid kordi, muutub see lapse jaoks tõeks.

Lõpuks seisab see laps peegli ees ja usub, et ta on paks. Sest ta matkis oma ema. Või matkis ta seda, mida nägi ekraanidelt.

Kas tundub loogiline? Mulle küll tundub.

Läksin veel sügavamale (teadlase natuur nagu ma olen) ja uurisin, mida mina lapsena võisin näha. Tänu joogale olen üpris hea mälus liikuja. Jooga ei ole ainult matil vehklemine, vaid õpetab inimest ennast uurima. Märkasin, et minu ema oli pidevatel dieetidel. Üllatus, üllatus – mina ka.

Märkasin, et minu ema põhiliseks probleemiks oli „ma olen liiga paks”. Üllatus, üllatus – minul ka.

Järelikult olen võtnud üle päriliku probleemi – kaaluprobleemi.

Kui ma vaatan nüüd enda ema pilte, siis ta ei olnud paks. Ju vaeseke üritas mahtuda sotsiaalsetesse normidesse või pidi ta konkureerima isa tähelepanu nimel teiste naistega. Kes seda enam teab.

Igatahes oli see minu jaoks silmi avav avastus.

Mis siis, kui kaaluprobleemid ongi päritavad läbi emotsioonide ja kontseptsioonide? Mis siis, kui kaaluprobleem ongi peas kinni?

Olen nüüd vabastanud emotsioone ja kontseptsioone Teadliku Muutuse Kunsti tehnikatega ja märganud, et uskumusi on ikka tonnides. Uskumusi selle kohta, milline peab olema üks ema, naine, välimus, seksikus jne.

Miks ma selle teemaga tegelen? Nüüd on minu peres ju ka lapsed ja MA EI TAHA NEID PROBLEEME NEILE PÄRANDADA.

No ei tundu hea pärandusena.

Annaks pigem raha või midagi sellist.

Panen tähele, et juba päris väiksed lapsed matkivad. Seekord siis mind. Katsuvad enda kõhtu ja küsivad: „Emme, kas ma olen paks?”

Õnneks olen ma täna teadlik ema ja tean, et siin tuleb kärmelt vahele astuda.

Seletasin ka lastele lahti, kust kohast mina oma jamad sain, millest need koosnevad, ning näitan neile, et ma vabastan.

Nii loodan, et nad ei päri minu jamasid.

Kliki kindlasti kursuste lingile ja tule õpi ka sina vabastama kehaga seotud emotsioone, et me pärandaks lastele muud kui häbi.