Eelmine blogi postitus oli väga optimistlik. UH vastused olid julgustavad.
Aga siis helistas arst....
Ja sa tunned, kuidas kogu sinu keha mässitakse eituse ja udu sisse.
Sa saad aru, et edasi enam vana moodi minna ei saa aga uut sa ei suuda veel vastu võtta.
Ja see on ok...
Nõnda ma seisan kahe maailma vahel. Ma ei saa minna ja elada nii nagu eile aga ma ei suuda veel elada nii nagu uus elu nõuab.
Ma seisan tuimalt kahe maailma vahel.
Ja seni kui ma seal seisin sain veel teise kõne enda teise lapse arstilt..
Poja neerud ei talu koormust, mida poeg nii väga armastab. Kui enamus inimesi ei taha teha trenni, siis tema hingab enda trenni nimel. Ja nagu jumalale kombeks, siis ta sorgib selle ära...
Nii ma siis seisan kahe maailma vahel ja hingan tasa.
Mida ma siin teen:

• vaatan üle faktid
• vaatan, milles ma saan olla kindel
• vaatan, millised illusioonid purunevad
• ja vaatan mis on minus sellist mis seda pidevalt ligi tõmbab
• hingan

Andsin õhtul allasurutud emotsioonide treeningut ning peale seda oli pea selge ja süda helge.
Ma ei ole enam plastik ega tuim.
Ma olen tulvil armastust.
Ja see on minu jõud.
Ma armastan enda lapsi, ma armastan elu ja sellega siit astun edasi.
Esimest korda sain ennast nii kiirelt kokku võetud.
Pagan, mu tehnikad toimivad :)
Ja mul on hea meel neid jagada ka sulle.
Sellised uudised ja sündmused panid mind vanasti väga elu kartma, kui enam mitte.
Armastus on jõud, mis asub meis endas ja see on valik. 
Oh kallis lugeja. 
Ma tean mis mind veel ees ootab:

• ühel päeval: ma saan hakkama
•  teisel päeval: hirm on
• kolmandal: ma ei jõua enam
•  neljandal: elu on ilus

Usun, et need tsüklid on kõigile vanematele teada ja tuntud.
Kuid tsüklites hõljudes saab olla pidevalt teadlik ja neid vajadusel muuta, kasutada, vabastada, aktsepteerida.
Elu on teadus. Segu füüsikast ja keemiast. Tuleb õppida tundma neid teaduse seadusi.
Huvitav, kas elu annaks välja ka doktorikraadi?
Igatahes täna olen ma täis jõudu ja armastust.
Mis saab homme? Seda teab vaid homne ise.
Olen ka sinu jaoks olemas!