Nimelt ma avastasin, et vananemine on raske, sest midagi on jäänud tegemata.
Just nagu ei saaks edasi liikuda ruumist, sest sul on jäänud ruumis midagi tegemata, kogemata.
Hakkasin siis aktiivses meditatsioonis enda sisse vaatama, et mis see on.
Ja ma nägin.
Ma ei ole veel tundnud ennast ilusana. Päriselt ilusana. Nagu kõik need naised TV ekraanil.
Ja nüüd võetakse mult vananedes see viimanegi ilu, mis mul tegelikult oli ja mida ma ei hinnanud.
Ma tahan saada enne vananemist ilusaks.
Nii seest kui väljast.
Seda on sõnadesse raske panna.
Sest teise inimese kannatusi on raske tajuda.
Kuid need naised, kes seda lugesid ja said aru, nemad saavadki aru.
Õnneks olen ma nii palju emotsioone vabastanud, et minu jaoks on see muutus nüüd lihtne teha.
Oskan täna emotsioone mitte ainult vabastada vaid ka kasutada ning olla ilus on tegelikult tunne.
Nüüd on aeg seda tundma hakata.
Vanasti ma ju ka proovisin seda, et kutsun esile tunde: olen ilus ja elan selles.
Aga see ei jäänud püsima...
Teised tunded sõitsid sisse.
Nüüd see jääb püsima pikemalt, sest vabastamised võtavad küll aega, aga asja saab.
Kõigile, kes ei taha saada vabaks, sest nad ei ole veel ilusaks saanud:
õpi vabastama emotsioone, et see tunne saaks tulla sinu päeva.
Kallid olete.
Ma õpetan, kui soovi.